Armastuse muusika

Muusika - see on minu jaoks imeline helide mäng, nauding, millest ei saa kunagi küllalt. Muusikasse süvenedes unustan kõik muu ümberringi toimuva.

Muusika juures köidab mind kõige rohkem viis ehk meloodia, mis päästab mu tunded ja emotsioonid valla. Muusika nagu valitseks mind ettearvamatult ja mitmekülgselt. Ja mitte ainult instrumentidega loodud muusika vaid loodus kõigi oma hääletega…
Muusika on tõesti midagi, milleta ma ei suuda elada. Ilmselt toob see teatud rahulolu, hea tuju ning muusikal on võime muuta mu meel ja vaim vabaks ning pea klaariks isegi kõige pingelisemates olukordades. Kuid mis on armastus?

Armastus on midagi rohkemat kui lihtsalt sõnad või mõtted. See on kogemus, teadmine, ühendus teise inimesega, ühendus maaga ning viimaks - ühendus enda kõrgema minaga.

Tavaliselt kerkivad armastusele mõeldes silme ette pildid abielust ja tseremooniast. Perekonna siseselt toob armastus esile teiste eest hoolitsemise, samuti kogemuse, et sinu eest hoolitsetakse, aga ka sõltuvuse ning sõltumatuse, klammerdumise ja lahtilaskmise. Just need viimased tundmused võivad põhjustada isiksuse tasandil hirmu ja eemaletõmbumist. Mis võib põhjustada aga lõpuks üksilduse.

Püüdes sõnastada armastust, põrkutakse isiksuse sisemiste kahtluste, hirmude ning ootustega. Et kogeda siirast armastust, tuleb välja murda oma piirangutest, tuleb vaadata tulevikku ning lasta lahti minevikku valitsenud mõttevormid. Ajad muutuvad ning inimesed ja kombed koos nendega. Seda võimaldab uskuda kõige lahtine lõpp, mille ajel inimestele jäetakse mulje, et miski praegusel hetkel kättesaamatu võib aastakümnete pärast siiski teoks saada.

Mida ma teeksin muusikata?

Arvan, et sel juhul puuduks mul inspiratsiooniallikas, mida mul läheks vaja teistes tegevustes, ning elu oleks tükk maad igavam.
Mida mõelda armastusest? Kas armastus ilma kannatusteta on võimalik?

Armastust kogeda on võimalik alles siis kui armastad ja väärtustad ennast. Tihedamini tuleks mõelda homse päeva peale ja sellele milliseks sa oma valikute või käitumisega selle kujundada võid?

Tunnustades teisi ja iseennast ning jagades armastust on iga inimese võimuses panna helisema armastuse muusika.

Otherside

Olen mõelnud loendamatutel kordadel selle peale, et huvitav, mis juhtub inimestega pärast surma? Kas vaimud on olema? Ja nii edasi. Räägitakse, et inimesed lähevad pärast surma, kas taevasse või põrgu. Kas sellised kohad nagu seda on taevas ja põrgu üldse eksisteerivad? Kui vaimud on olemas, miks ma siis neid ei näe või ei tunne? Miks ma vaime ei kuule? Kas vaimud on samalaadsed olevused nagu tondid? Kummad neist on head, kummad pahad? Kas nad on üldse head või pahad? Nii palju on küsimusi millele tahaksin vastuseid saada. Miks ei suuda, oska või ei taha keegi mulle vastata?

Olles hetkedes, mil on meie ümber inimesed, kes meid puudutavad, kes meiega reaalselt kaasa räägivad ja meile vastavad, ei mõtle me taolistele asjadele nagu: Kas puud elavad? Miks ei näe me tuult? Neid asju mida me ei näe ja ei tunne on tohutult. Tuul võiks ju olla näiteks valge, udu taoline suits, ilma lõhna ja maitseta. Me ju ometi tunneme tuult. Tunneme vahete-vahel seda hiiglaslikku massi suurel kiirusel meist mööda kihutamas nii, et kõrvus vilin. Mis on see, mis paneb tuule liikuma? Räägitakse ju, et kui vanapagan või jumal puhub siis tekib tuul. Sama lugu on vihma ja äikesega, et kui jumal nutab siis sajab vihma ning kui lööb äikest õues siis on vanapagan vihane. Minu arust on see kõik tegelikult üks suur pettus. Mina ei usu Jumalat. Jah...mul on selleks omad põhjused. Ma ei tea ühtegi käega puudutatavat fatki, mis väidaks, et Jumal kui selline tõesti eksisteerib. Pole siiani olnud ka mitte ühtegi inimesest, kes suudaks mu kinnisideid Jumalast ümber lükata. Ilmselt on inimestel vaja lihtsalt kedagi või midagi millesse uskuda. Kellegi või millegi poole pöörduda ja rääkida oma rõõmudest ning muredest. Ma ei räägi Jumalast midagi halvasti aga ma ise lihtsalt ei usu, kuna pole selliseid fakte ja näiteid, mis paneks mind tõsiselt uskuma. Ma usun, et on olemas mingisugune suurem ja tugevam võim, millest me midagi ei tea.

Vot nii...

Oh, really ?!